Group Logistics OÜ on ettevõte, mis pakub rahvusvahelised veoteenuseid.


GROUP LOGISTICS OÜ on 2012 aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ekspedeerimis- ja logistikaettevõte.Ettevõte kontor asub Tallinnas, Eestis.Meie põhilisteks tegevusaladeks on  rahvusvaheliste kaubavedude korraldamine.Lisaks  pakume muid logistilisi lahendusi, tolliprotseduuride korraldamist, kaupade kindlustamist.

Meie jaoks  on oluline professionaalne ja pidev kliendisuhtlus,täpsus ja kiirus ning nooruslik ja rõõmsameelne meeskond.

Talvel 2014 avasime Valgevene, Ukraina ja Venemaa veosuunad ja alates 2015a on avatud Tadzikistan,Uzbekistan,Türkmenistan,

Kõrgõzstan, Kazahstan veosuunad. Nüüd saame vedada osa- ja täiskoormaid kogu Euroopast  SRÜ- riigisse  ja vastupidi.

Kui teil 1 alus või terve koorem, saame aidata kaubad sihtpunkti toimetada koos dokumentide vormistamisega.

Alates 2016a me pakkume oma klientidele temperatuuritundlike kaupade vedu nii osa kui täiskoormatele Eestis ja Euroopas.

 

Oleme Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige alates 2015 aastast.

 

 

 

 

Uudised

27.06.2016         aripaev.ee

Ettevõtete kasumid teel põhja

 

Ettevõtete kasumid langesid esimeses kvartalis järsult viie aasta põhja. Peamine põhjus on tööjõukulude kiire kasv, mille osakaal käibes on seitsme aasta kõrgeimal tasemel, samas kui investeeringute osa käibes kukub juba 15 aastat järjest. Statistikaameti andmetel vähenes esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes enamikul tegevusaladel ettevõtete kogukasum. Kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse ettevõtted.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul langesid ettevõtete kasumid viimase viie aasta madalaimale tasemele. Samuti alanes ettevõtete kasumi osatähtsus müügitulus. Kasum suurenes kõige enam info ja side tegevusalal, mille ettevõtted suutsid kasvatada käivet 12% ja hoidsid seejuures ka kulusid madalana. Samas nentis Mertsina, et kulude kasvu piirasid tugevasti vähenenud investeeringud.

Kasumid viis tugevasse langusesse tööjõukulude 6% kasv. Tööjõukulude kasv on ületanud käibe kasvu ligi kolm aastat, samuti on tööjõukulude osakaal käibes tõusnud viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele. „Kuna samal ajal ettevõtete tootlikkus langes, siis nõrgenes ka nende hinnapõhine konkurentsivõime välismaa suhtes,“ rääkis Mertsina.

 

Surve palkadele ja hindadele

 

Autotööstustooteid valmistava Norma AS tegevjuhi Peep Siimoni sõnul ei ole tunda, et tööstussektori ettevõtted kehvas seisus oleks. Norma kasum on püsinud mullusega samal tasemel. Kuigi Siimon eelmise aasta numbreid veel avaldada ei saanud, oli majandusaruannete järgi ettevõtte käive 2013. ja 2014. aastal üle 60 miljoni euro ja kasum üle 1,8 miljoni euro.

Siimon märkis, et palgasurve on küll kindlasti olemas, kuid see pole murekoht. „Investeeringutes sellepärast tagasilööki ei ole,“ ütles ta. Suurim probleem on hoopis tööjõu puudus. „Madal ots on alati madal olnud, kuid spetsialistide ja tippspetsialistide järgi on puudus suur. Seal pole palk küsimus,“ ütles ta.

Siimon lisas, et nende ettevõte teeb ka pidevalt investeeringuid. Näiteks osteti eelmisel aastal suur press ja uued koostamisliinid. Norma investeeringud on pika perspektiiviga, mistõttu nende tasuvus ei ole kohe pärast tegemist tunda.

 

 Varimajandus kimbutab

 

Veonduses ja laonduses tegutseva Rain Transpordi omanik Toomas Raua sõnul on transpordis aasta algus rahulikum ja suvekuud intensiivsemad. Nemad veavad karastusjooke, mille müük lendab suvel üles. „Tõenäoliselt järgmises kvartalis me tõstame statistikat,“ ütles Raud. Ettevõtluskeskkonda hindas Raud stabiilseks, kuid palgasurve annab tema sõnul tunda. Ka selleks suveks kinnitas ta hiljuti ka töötajate uue palgatõusu. Suurim probleem, mis logistikat kimbutab, on Raua sõnul sektori lubamatult suur varimajanduse osakaal. Ta rääkis, et vaatab aeg-ajalt konkureerivate ettevõtete majandusaruandeid ja näeb, et paljude ettevõtete keskmine brutopalk on 650–700 eurot. „Tundes seda sektorit, tean, et see pole võimalik. Meie valdkonna varimajandus on nagu avalik saladus, mida kõik teavad, kuid keegi midagi ette ei võta,“ rääkis ta.

 

Investeeringuid ei tehta

 

Statistikaameti andmetel püsib ettevõtete investeerimisaktiivsus endiselt madalana. Kokku investeeriti 443 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul on ettevõtete esimeses kvartalis tehtud investeeringute signaalid vastakad, sest erinevalt statistikaameti andmetele näitavad maksudeklaratsioonide andmed investeeringute kasvu. Samuti suurenes esimeses kvartalis jõudsalt kapitalikaupade import, mis osutab samuti investeeringute kasvule. Ettevõtete kasumite languse põhjuseid on Oja sõnul kaks: ebasoodne väliskeskkond ja suurenenud palgakulu. „Otseselt ei saa väita, et ettevõtted tõstavad palka kasumite arvel, sest kasumid ei lange tingimata kiiremini nendes harudes, kus palgad kiiremini kasvavad,“ ütles Oja, lisades, et tööjõu kallinemine on majanduses laiapõhjaline ja mõjutab paljusid ettevõtteid.

Oja lisas, et palgatulu kasumitest kiirem kasv võib piirata pikaajalist sissetulekutaseme ühtlustumist Euroopa Liiduga. „Nendes riikides, kus kasumid on kasvanud palkadest kiiremini, on majanduskasv minevikus aeglustunud,“ ütles ta. See tähendab, et mida kauem on palgad kasumitest kiiremini kasvanud, seda suurem on olnud negatiivne mõju majanduskasvule. Samuti muudab Oja sõnul kallim tööjõud tootmise kallimaks, mis omakorda ahendab konkurentsivõimet. „Kasumite langus on seni olnud teatavaks puhvriks tööjõukallinemise ning konkurentsivõime languse vahel, mistõttu ei ole ettevõtete konkurentsivõime tõenäoliselt halvenenud selliselt nagu järeldada võiks,“ rääkis ta.

 Kahanenud kasumlikkus vähendab aga muude tingimuste samaks jäädes huvi investeerimise vastu ja see võib hakata pikemas perspektiivis majanduskasvu piirama. Oja lisas, et ettevõtete olukord pole siiski ühesugune. Viimasel ajal on halvemini läinud kapitalimahukatel harudel, mis on andnud ka investeeringutest suure osa. Teistes harudes, kus olukord on parem, võib vajadus investeeringute järele olla väiksem.

 

 

 

Facebook
Googleplus